Erko Risthein

Hi,

My name is Erko, I’m 17 years old and I live in Estonia, just outside of Tallinn in a small place called Kiili. I live with my mother and my stepfather and I don’t have any brothers or sisters. We live in our own two-story house which we had built a few years ago and we also just took our first dog, she’s still a cute little puppy. :)

I’ve been studying at Tallinn Secondary Science School for the last 1,5 years or so. It is one of the top schools in the country, but despite its high academic level I’m generally a lazy student (homework is just too boring), but subjects like math and physics have always been naturally easy for me. I guess that’s why I got into this school in the first place. I’m not that great at languages (Russian!), but I feel pretty confident in English. I consider myself to be a social person and I communicate easily with people.

After school I’m attending driving school to get my driver’s license. In my free time I’m also taking acting classes with some of my classmates. But apart from that I like to travel (I’m going to the USA in February!) and just hang out with my friends and have party with them on Friday nights. I’m also fond of music and I like to shop (occasionally). I’m not really into sports.

I’m a bit into computers, too. I’m mostly a web developer, but I also program other kind of applications. I’m the webmaster of our class site.

You can find me on Facebook and Orkut.
My MSN is erko@rock.com and my e-mail is erko@risthein.ee.
Feel free to contact me! :)

Looking forward to meeting you,
Erko Risthein

See enesetutvustus sai kirjutatud Icetonia vahetusõpilasprogrammi raames.

Sinu aju on lõputus tsüklis otsimas midagi ebatavalist. Aju on lihtsalt nii üles ehitatud ja see aitab inimesel elus püsida, kuid samas segab materjali omandada ja kirjandust lugeda.

Igapäevaselt kogeme me palju igavaid, tavalisi, rutiinseid olukordi ja meie aju püüab seda kõike ignoreerida ja eemale tõrjuda, et see ei segaks aju tõelist funktsiooni – salvestada infot, mis on VAJALIK. Aju ei salvesta igavat materjali, mis ei läbi “see on ilmselgelt täiesti ebavajalik” filtrit.

Kuidas aju teab, mis on tähtis? Oletame, et oled rahulikult matkamas ja järsku hüppab põõsast välja tiiger. Mis juhtub sinu peas? Neuronid plahvatavad, emotsioonid kerivad lakke, adrenaliin voolab verre. Täpselt nii inimese aju teabki, mis on tähtis.

Aga oletame, et oled kodus. Kodus on soe, turvaline ja tiigrivaba keskkond. Sa õpid eksamiks. Siin tekib üks suur probleem. Sinu aju püüab filtreerida kõike seda ebavajalikku infot, et see ei kasutaks ära hädavajalikke ressursse. Ressursse, mida saab paremini ära kasutada SUURTE asjade talletamiseks, nagu tiigrid või tulekartus või et sa poleks kunagi pidanud neid peopilte Orkutisse üles panema. Ja ajule pole võimalik öelda: “Kuule aju, tänan väga aga kui tahes igav ja tähtsusetu see info ka oleks, ma tõesti tahan seda talletada!”

Kaval nipp oleks oma aju petta arvama, et see materjal on eluliselt tähtis. Sama tähtis kui tiigrid. Vastasel juhul oled sa oma ajuga lõputus võitluses, kuna su aju teeb endast kõik, et ebavajalik info endast eemal hoida.

Kuidas panna oma aju arvama, et see eksam on sama tähtus kui näljane tiiger? Aeglane meetod oleks lõputu kordamine. Kui piisavalt mingit infot korrata, siis su aju mõtleb: “See ei tundu tähtis, aga ta kordab seda sama asja juba niimitmendat korda, järelikult see PEAB olema tähtis.”

Kiirem ja huvitavam meetod on veidi mitmekülgsem. Näiteks võib õppimiseks kasutada dialoogi. Vestlus aitab, sest inimesed on sunnitud selle käigus rohkem tähele panema, kuna nad peavad kuulama ja kaasa rääkima.

Samuti on õppematerjalides tähtsal kohal pildid, sest aju on rohkem kontsentreeritud visuaalile, kui tekstile. Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.

Varemmainitud kordamist saab samuti veidi tõhusamalt ära kasutada – kui ühte ja sama mõtet edastada erinevatel viisidel ja erinevaid meeli pidi, siis suureneb tõenäosus, et aju salvestab selle info rohkem kui ühte kohta.

Kõige rohkem aitab õppimisele kaasa materjali esitamine väga ootamatul või pealtnäha isegi ebasobival viisil. Näiteks siduda õppematerjal emotsionaalse materjaliga (huumor või üllatus).

Veel üks kaval nipp on esitada õppeteemal mitme erineva inimese vaatenurgad. Siis on aju sunnitud neid omavahel võrdlema ja järelduse tegema, kellel neist õigus on.

Ning viimaks on tähtsaimal kohal õpitud teadmiste praktiline kasutamine ülesannetes. Aju jätab asju parema meelega meelde, kui sa reaalselt teed midagi, mitte kui sa loed selle tegemise kohta.

Seega on pelgalt kirjanduse LUGEMISEST vähe kasu. Materjal tuleb erinevatel viisidel läbi töötada ja analüüsida, siis on lootust, et sellest midagigi ka pikemaks ajaks meelde jääb.

Hiljuti sai üles pandud WordPress Eesti leht, kust saab eestikeelset WordPressi alla laadida. Toimib asi sedasi, et meie tõlkefail integreeritakse olemas olevasse WordPressi ning seejärel pakitakse see kompott kokku ja lisatakse valmispakk sinna lehele. See teeb kasutaja jaoks asja mõnevõrra lihtsamaks, enam ei pea käsitsi faile alla laadima ja hiljem serverisse üles laadima, ega ka ühtegi konfiguratsioonifaili käsitsi muutma. See kõik on juba teie eest ära tehtud. :)

Leht on küll veel veidi poolik, mõned tekstid on kirjutamata, aga see ei takista kuidagiviisi eestikeelse WordPressi allalaadimist. Küll lähiajal kirjutab need tekstid ka ära.

Samuti saatsin WordPressi tõlkjate mailinglisti palve lisada minu koostatud WordPress.comi tõlge, mis on 70% ulatuses tõlgitud (~3500 lauset/väljendit). Nüüd peaks peaksid kõik WP.comi kasutajad nägema suuremas osas eestindatud kasutajaliidest. :)

Kes aga soovib WP.comi tõlkimisele kaasa aidata, siis on olemas selline tore leht nagu translate.wordpress.com.