Suurenda oma lugemiskiirust
Kui me midagi loeme, siis tavaliselt hääldame me iga sõna mõttes välja, kuid meie aju lihtsalt ei saada signaali edasi lihastele, et sõnu ka füüsiliselt välja hääldada. Tihti me ise seda ei märka, aga me loeme loomupäraselt umbes sama kiiresti kui me kõneleks.
Kiirlugemine ongi enese distsiplineerimine, et mitte sõnu mõtteliselt välja hääldada. Meie aju on vägagi võimeline seda tegema – peale mõningast harjumist. Samuti on lugemiskiirust aeglustavaks faktoriks see, et lugedes meie silmad “vaatlevad” iga sõna ning liiguvad järgmise sõna juurde, et seda vaadelda jne. Selle protsessi kiiruses mängivad rolli kindlasti ka teksti paigutus lehel, šrift, suurus, reavahe jms.
Nende faktorite ületamiseks on loodud tarkvara, mis tükeldab laused üksikuteks sõnadeks ning “sähvatab” kogu teksti sõna-sõna haaval sinu silme eest läbi. Sellega hoitakse ära igasugune mehaaniline silmade vaatlus ja kui kiirus piisavalt kiireks panna, siis jäetakse vahele ka sõnade mõttelise väljahääldamise etapp ning aju seob visuaalsed sõnad otse nende tähendustega.
Ärge kartke suuremaid kiiruseid katsetamast, ma olin tõsiselt üllatunud kui suure kiirusega on võimalik teksti mõtet kaotamata lugeda. Tarkvara on tasuta internetis kättesaadav: spreeder.
Allikas: digg
Erko 
28. juuli 2008 
it, kiirlugemine, tarkvara, veeb
RSS
Üldiselt see on väikse osa kiirlugemisest.
Et tõsiselt kiirelt lugeda, siis tuleb veidi treenida end. Kiirlugejad ei jälgi sõnu, vaid sõnade gruppe (osad sõnad jäetakse üldse vahele). Lisaks hea oskus on ka lehekülgede kiire pööramine (tarkvaras see eriti ei loe) ning ka õige kiiruse valimine olenvast teksti raskusest.
Teine oluline asi on ka sisu meelde jätmine.
Näiteks J. F. Kennedy luges väidetavalt umbes 1200 sõna minutis. Teine hea näide on see kus üks kiirlugemise kursuse õpilane teisel tunnil luges üle 5000 sõna minutis. Tal luges ka iga päev ühe raamatu, kui enda meest koju ootas (umbes tund aega).
Tehnikaid lugemise kiiruse parandamiseks on piisavalt. Kahju, et neid koolis ei õpetata (arvatavasti paljudel oleks sellest kasu). Head lugemist!
Spreederi seadete all on selline väli nagu chunk size, mis laseb lauseid üksikute sõnade asemel suuremateks osadeks tükeldada (kuvatakse mitu sõna korraga). Sellega saab ära hoida üksikutele sõnadele keskendumise.
Meil siin Eestis on muideks selline seltskond nagu kiirlugemine.ee, seovad erinevaid metoodikaid ja – ka ise koolitusega tegeledes – maksab nende kursus läbi käia kasvõi ainult selleks, et õppida vaheldusrikka ja tempoka kursuse tegemist (ehk siis kiirem lugemine ja kerge mälutrenn lausa kauba peale).
Marekiga nõus, et seda peaks koolis õpetama (nagu paljusid muid efektiivsust tõstvaid harjumusi) – aga see Kennedy jutt on mäletamist mööda “oletise teine tuletis”. (koolitaja olevat ilma testita arvanud, et no vahest tuli 700-800 ära, ajakirjanik küsis Kennedylt üle ja too arvas et ikka rohkem. 1000? pigem rohkem. no 1200? küllap jah)
Osa kiirlugemist on õppimine ja harjutamine, aga maailmas on piisavalt palju ka sellel põhinevat tuftoloogiat. Tehkem neil siis vahet :-)