Juhan Viidingu 60. sünniaastapäev
Tühi tuba, ennast täis,
tühi tunne, ennast täis,
tühi paber, sõnu täis.
Miks?Suuril silmil vaatab aknast
inimeseloom.
Mis ta tahab?
Tahab, et tal
puuduks iseloom.Aga seda ei saa tahtes.
Tahes-tahtmata on teel
ainus igavene sõnum.
Nüüd. Ja veel.
Ja veel.
Viiding, J. (1991) “Osa”
Erko 
1. juuni 2008 
juhan viiding, luule
RSS
kiosk oli kuradi kujusid täis –
sarvedega ja ilma
lapseke asjata leti ees käis –
ingleid ei torganud silma
miks on küll ühed ja teisi ei näe –
on nad ju samast maailmast
laps surus taskusse väikese käe –
langes üks pisar ta silmast
siis aga meenus üks jalutuskäik
Pirita poole ja kohe
silmisse ilmuski naerune läik
kerge ja sügav sai ohe
ema poolt hommikul triigitud rätt
pühkis need pisarad ära
ingel –
ta sirutas tiibu ja kätt
oli –
ei lennanud ära
/pyhendas ELOle