Erko Risthein

Tühi tuba, ennast täis,
tühi tunne, ennast täis,
tühi paber, sõnu täis.
Miks?

Suuril silmil vaatab aknast
inimeseloom.
Mis ta tahab?
Tahab, et tal
puuduks iseloom.

Aga seda ei saa tahtes.
Tahes-tahtmata on teel
ainus igavene sõnum.
Nüüd. Ja veel.
Ja veel.

Viiding, J. (1991) “Osa”