Windowsi keskkonna tarkvara

Nimekiri tarkvarast, mida mina rohkemal või vähesemal määral Windowsi keskkonnas kasutan.

  • Audio
    • Winamp
  • Video
    • VLC
  • Suhtlus
    • Live Messenger
    • mIRC
    • Skype
  • CD/DVD
    • Nero
    • DVDFab
  • Viirusetõrje
    • NOD32
  • Pilditöötlus
    • Photoshop
  • Kontoritarkvara
    • OpenOffice
  • Programmeerimine
    • EditPadPro
    • Netbeans (Java)
    • TortoiseSVN
    • Aptana Studio
  • PDF
    • Foxit Reader
  • FTP
    • FlashFXP
  • Failivahetus
    • uTorrent
    • LimeWire
    • SoulSeek
  • Veebilehitseja
    • Firefox
  • Virtuaalkettad
    • Daemon Tools
  • Kaughaldus
    • RealVNC
    • Putty
  • Mängud
    • The All Seeing Eye
    • Hamachi
    • DOSBox
  • Riistvara
    • Everest
    • SpeedFan
  • Lindistamine
    • Fraps
  • Allalaadimine
    • FlashGet
  • Tõlkimine
    • poEdit
  • Arhiiveerimine
    • WinRAR
  • Veebiserver
    • WAMP5
  • Virtuaalmasin
    • Virtual PC
  • Muusika haldus
    • ID3 Renamer
  • Muu
    • Unlocker
    • XPize
    • nLite, vLite
    • GetDataBack
Erko | 29. aprill 2008 | , , | Kommentaarid (0)

Veebistandardid

Mis on veebistandardid?

Veebistandardid on W3C (WWW Consortium) poolt koostatud tehnoloogiad, mis garanteerivad, et kõik veebilehed on ja jäävad internetilehitsejate jaoks üheselt mõistetavateks ning näevad tulevikus uutel veebilehitsejatel samasugused välja nagu praegu. HTML4 (HyperText Markup Language) on tänaseks päevaks juba vananenud tehnoloogia, sest seal ei ole lehe struktuur ja kujundus korralikult omavahel lahutatud. Hetkel on tuntumateks veebitehnoloogiateks XHTML (Extensible HyperText Markup Language) ja CSS (Cascading Style Sheets). Esimene on mõeldud lehe struktuuri ülesehitamiseks, teine lehe disainimiseks. Tulevikus hakkab XHTMLi asendama HTMLi järgmine versioon HTML5, mis on olnud tihedas arendustöös alates aastast 2004 ning mis planeeritakse ametlikult lõpetada aastal 2012.

Miks veebistandardeid järgida?

Palju veebiarendajad on täiesti teadlikud veebistandarditest, kuid sellegipoolest keelduvaid neid kasutamast. Tihti tuuakse välja põhjendusi nagu „see on liiga raske/ajakulukas“, „see töötab ju ka ilma standardeid järgimata“, „programmid, mida ma kasutan, genereerivad ebastandardset koodi“. Lihtne on millegi kasutamisest loobuda, kui selles nähakse ainult negatiivseid külgi ja positiivsete külgede juures pigistatakse silm kinni. Tegelikkuses on aga veebistandardite järgimiseks mitmeid vägagi mõjuvaid põhjuseid. Siin on mõned neist:

  • Lihtsam arendus ja hilisem haldus: Semantilist ja loogiliselt struktureeritud koodi on lihtsam ka järgmistel tarkvaraarendajatel mõista, hallata ja vajadusel laiendada. Hoitakse kokku aega ja raha.
  • Garanteeritud ühilduvus tulevaste veebilehitsejatega: Kui te järgite ettekirjutatud standardeid, siis on garanteeritud, et tulevased veebilehitsejad mõistavad teie kirjutatud koodi ja oskavad veebilehte korrektselt kuvada, mis tagab, et külastajatel ei esine mingeid ebameeldivusi lehe kasutamisel.
  • Kiirem veebilehe allalaadimine ja kuvamine: Standardite järgimine tähendab ka väiksemat koodi mahtu, mis omakorda tähendab väiksemaid failisuurusi ja kiiremat andmeedastust. Samuti renderdavad uudsed veebilehitsejad standardeid järgivaid veebilehti kiiremini.
  • Parem ligipääsetavus: Kui on kasutatud semantiliselt korrektset (X)HTMLi, kus struktuur on eraldatud kujundusest, siis on lihtsam ekraanilugejatel lehe sisu tõlgendada.
  • Kõrgemad kohad otsingumootorite tulemuste seas: Lehe sisu ja kujunduse eraldamine ja sisu semantiliselt korrektne esitamine muudab lehe otsingurobotite jaoks arusaadavamaks, mis tõstab teie lehe otsingutulemustes kõrgemale ja toob lehele rohkem külastajaid.
  • Lihtsam ümberkohandamine: Semantiliselt korrektselt esitatud dokumendi saab lihtsalt ümber kohandada printimise ja alternatiivsete veebilehitsejate jaoks nagu näiteks mobiiltelefonid. Lehe sisu tuleb lihtsalt siduda uue CSS failiga. Samuti on kogu lehe kujundus ühtne: iga lehe puhul võetakse kõik kujunduselemendid ühest failist. (Johansson 2006: 3)

Mis on valideerimine?

Valideerimine on protsess, mille käigus tehakse kindlaks kas antud dokument vastab seal kasutatud programmeerimiskeele standarditele või mitte. Seda võib võrrelda tavakeele õigekirjakontrolliga.

Valideerimine on väga tähtis osa veebiarenduses. See toob selgelt välja kõik vead, mida võibolla esmapilgul ei märka. Paraku aga paljud veebiarendajad ei valideeri oma lehti. See on suuresti veebilehitsejate süü, sest enamus lehitsejaid püüab ebastandardset koodi tõlgendada nii hästi kui nad oskavad (püüdes ära arvata, mida autor oma vigase koodiga võis tahta esitada). Seetõttu paljud arendajad ei teagi, et nende kood ei ole korrektne ega vasta standarditele. Seega peaksid veebilehitsejad praeguse viisi asemel hoopis kuvama veateate, mis arendajat veast teadvustaks ja laseks selle parandada. (Ibid.: 3)

Johansson, R. (2006) Developing With Web Standards. 2006-08-24

Erko | 27. aprill 2008 | , , | Kommentaarid (1)

Firefoxi lisade kasutamine Firefox 3 beta peal

Lifehackeris oli sellest juba mõni aeg tagasi juttu.

  • Trüki aadressiribale about:config
  • Parem hiireklõps suvalises kohas ja vali New > Boolean
  • Nimeks: extensions.checkCompatibility ja väärtuseks: false
  • Restart Firefoxile

voila! :)

Tänud kekile, kes mu lifehackerisse viitas.

Erko | 16. aprill 2008 | , , | Kommentaarid (0)
sulge
Powered by ShareThis