Erko Risthein

Eile õhtul kavatsesin hommetoimuvaks informaatikaolümpiaadi lõppvooruks veidi valmistuda, kuid hetk peale arvutitooli istumist lõi terve küla pimedaks. “Suurepärane,” mõtlesin omamisi, “tagasi kiviajas!” Asusin pimedas kobades küünlaid otsima (nii romantiline) ning edasine õhtu möödus mp3 playerit kuulates (21. sajandi laps ei saa lihtsalt ilma elektrita) ja küünlavalgel mõtteid paberile pannes. Märkamatult kustusin mõne aja möödudes ära ja järgmine hetk ärkasin üles kuskil kella 1 paiku öösel, kui järsku terve maja valgeks lõi. Elekter tuli tagasi! Magama enam küll ei raatsinud minna, nautisin veel mõned tunnid tagasitulnud elektrit (loe: istusin arvutis).

Vot selline lugu siis.